Enamik inimesi mängib minigolfi vabalt: pere või sõpradega, ilma kohtuniku ja protokollita. Minigolfil on aga ka ametlik reeglistik, mille järgi peetakse võistlusi üle maailma. Neid reegleid tasub tunda ka harrastajal, sest need teevad mängu ausaks ja tulemused võrreldavaks. Selles postituses selgitame, kes reegleid haldab, kuidas punkte arvestatakse ja kuidas näeb välja tavaline võistlus Eestis.
Kes minigolfi reegleid haldab?
Rahvusvahelist minigolfisporti koordineerib Maailma Minigolfiliit (World Minigolf Sport Federation, WMF). Liidu ametlik reeglikogu on jagatud peatükkideks: põhikiri, reeglid, määrused ja teabematerjalid. Mängu jaoks on kõige olulisem peatükk 2.3 „Worldwide international sport rules“ ehk ülemaailmsed rahvusvahelised spordireeglid. Lisaks on igal rajatüübil oma süsteemipõhised reeglid. WMF-i reeglite lehel on need loetletud eraldi.
Eestis tegutseb 1996. aastal registreeritud mittetulundusühing Eesti Minigolfi Liit, mille eesmärk on minigolfi propageerimine ja võistluste korraldamine.
Punktiarvestus: iga löök on punkt
Minigolfi punktiarvestus on lihtne. WMF-i reegli 9.1 järgi on iga löök üks punkt. Kui pall ei ole pärast kuuendat lööki augus, lisatakse veel üks punkt — seega on ühe raja suurim võimalik tulemus 7. Ka mängija, kes katkestab raja enne palli auku saamist, saab sellele rajale 7 punkti. Võidab see, kelle punktisumma on väikseim.
- Pall augus esimese löögiga: 1 punkt.
- Pall augus neljanda löögiga: 4 punkti.
- Pall augus kuuenda löögiga: 6 punkti.
- Pall ei ole pärast kuut lööki augus: 7 punkti.
- Rada jäi pooleli: 7 punkti.
Selline ülempiir muudab mängu sujuvamaks: keegi ei pea ühel rajal kümme minutit seisma ja üks ebaõnnestunud rada ei tee kogu ringi lootusetuks. Seda reeglit tasub kasutada ka pere mängus, eriti lastega.
Kui rada muutub mängukõlbmatuks
Reeglistik arvestab ka olukorraga, kus rada muutub mängu ajal mängukõlbmatuks, näiteks ilma tõttu. Sel juhul peavad kõik mängijad saama sellel rajal sama tulemuse alates hetkest, mil rada muutus mängimatuks. Tulemuse määrab kohtunike kogu või žürii. Põhimõte on lihtne: tingimused peavad olema kõigile võrdsed.
Rajatüübid
WMF eristab mitut rajasüsteemi ning igaühe jaoks on oma reeglid. Ametlikus reeglikogus on eraldi peatükid järgmiste süsteemide kohta:
- Betoon (concrete) — betoonist rajad;
- Miniatuurgolf (miniaturegolf) — eterniit- vms plaatidest standardrajad;
- Vildirajad (feltgolf) — vildikattega rajad;
- Seiklusgolf (adventuregolf) — vabama kujundusega rajad;
- MOS — eraldi süsteemipõhiste reeglitega rajatüüp.
Harrastaja jaoks tähendab see, et eri väljakutel võib mäng tunduda väga erinev. Vilt ja betoon käituvad erinevalt ning seiklusgolfi rajad on sageli fantaasiarikkamad kui võistlusrajad. Lisaks on WMF-il eraldi reeglid väljakute ja pallide ametlikuks heakskiitmiseks (homologeerimiseks).
Kuidas näeb välja võistlus Eestis?
Hea näide on 2026. aasta Palivere minigolfi karikasari, mida korraldavad Eesti Minigolfi Liit ja Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus. Juhendi järgi:
- mängitakse minigolfi reeglite järgi;
- osalejad jagatakse 3–4-liikmelistesse gruppidesse, kuid võistlus on individuaalne;
- igas võistlusklassis mängitakse kolm kuni neli ringi ja löögid liidetakse kokku;
- võrdse tulemuse korral toimub ümberlöömine alates esimesest rajast, kuni selgub võitja;
- korraldaja annab kepid ja pallid, kuid lubatud on ka oma nõuetele vastav varustus.
Võistlusklassid on: 11-aastased ja nooremad (tüdrukud ja poisid eraldi), 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad (naised ja mehed). Varasem kogemus ei ole nõutud — just see teeb sellised võistlused heaks esimeseks kogemuseks.
Varustus: kepp ja pallid
Vabaajamängus annab väljak kasutajale kepi ja palli. Võistlusmängijad kasutavad sageli oma varustust, eriti palle. Minigolfis on pallide valik tõsine teema: pallid erinevad kõvaduse, põrke ja kaalu poolest ning mängija valib palli vastavalt rajale ja ilmale. WMF-il on eraldi määrused pallide homologeerimiseks ja nimekiri heakskiidetud pallidest. Seetõttu lubatakse võistlusel oma varustust ainult siis, kui see vastab nõuetele.
Kepi puhul on harrastajale olulisim, et selle pikkus sobiks: liiga pikk või lühike kepp sunnib seisma ebamugavas asendis ja teeb löögi ebatäpseks. Kui väljakul on valida, proovi paari erineva pikkusega keppi.
Mille poolest minigolf golfist erineb?
Kuigi nimed on sarnased, on tegemist eri aladega. Golfis kasutatakse mitut keppi ja ühel rajal võib olla palju lööke; tulemusi võrreldakse raja normi ehk pariga. Minigolfis kasutatakse ainult puttrit, rajad on lühikesed ja kunstlikult ehitatud ning ühe raja tulemusele on seatud ülempiir. Võistlusreeglites on küll ka karistusi rikkumiste eest, kuid põhiline erinevus on just lihtne seitsme punkti ülempiir ühe raja kohta.
Hea tava väljakul
Ametlike reeglite kõrval on olemas ka kirjutamata etikett, mis kehtib nii võistlusel kui ka vabaajamängus:
- Ära seisa lööja ees, taga ega tema vaateväljas.
- Oota, kuni eelmine grupp on rajalt lahkunud.
- Kirjuta tulemused ausalt ja kohe pärast rada.
- Ära astu rajale, kui see pole vältimatu.
- Pärast mängu täna kaasmängijaid.
Harjuta nagu võistleja
Kui tahad mängida paremini, harjuta väljakul samamoodi, nagu võistlusel mängitakse. Mängi täisring, kirjuta iga raja tulemus ja vaata ringi lõpus, kus kaotasid kõige rohkem punkte. Seejärel korda just neid radu. Selline harjutamine on palju tõhusam kui sama raja juhuslik lõpmatu proovimine. Kui väljakul on palju rahvast, harjuta kodus lühikesi sirgeid lööke vaibal — kiiruse tunnetus on oskus, mis kandub üle igale rajale.
Kuidas reegleid oma mängus kasutada
Isegi kui sa ei plaani kunagi võistelda, teeb ametliku punktiarvestuse kasutamine mängu huvitavamaks. Kirjuta iga raja tulemus üles, kasuta seitsme punkti ülempiiri ja võrdle oma ringe. Nii näed oma arengut ja tead, milliseid radu harjutada.
Täpsemad ja ajakohased reeglid leiad alati WMF-i ametlikust reeglikogust. Reeglid uuenevad perioodiliselt, seega tasub võistlusele minnes kontrollida ka konkreetse võistluse juhendit.